Me kõik oleme kunagi olnud lapsed. Selle sama lapsega oleme läbi alateadvuse ühenduses ka täiskasvanuna. Holistilise Teraapia Instituudis õpetatakse, et meil on kahte tüüpi sisemist last: haavatud ja õnnelik/vaba/loominguline laps.
Lühidalt öeldes on haavatud laps see, kes ei saa väljendada oma tundeid, vajadusi ning ta ei usalda elu. Viimane on põhjus, miks tal tekib tarvidus elu kontrollida.
Õnnelik/vaba/loominguline laps on nagu üks õnnelik laps peab olema: usaldav, rõõmus, loominguline, spontaanne ja armastab mängida. Õnnelik/vaba/loominguline laps on täiskasvanuna sinu intuitsioon, kuna reageerib keskkonnale kiiremini, kui sinu teadlik meel.
/alkeemia.ee/
Oma sisemise lapse kuulamine ei tähenda aga sugugi seda, et peaksime kogu aeg olema lapselikud. «Näiteks vale tööd tehes aitab kontakt oma sisemise lapsega meenutada, mis sulle tegelikult meeldib, mis sul silmad särama paneb,» selgitab Kristiina. «Kas sa olid lapsepõlves rohkem mängujuht või see, kes legosid kokku pani; missugused anded sul on.»
Lapsena oleme nimelt hästi uudishimulikud, oleme valmis riskima ja seiklema. «See energia on ootusärev, ilma igasuguse kriitikata, hästi vastuvõtlik,» märgib ta. Oma koolituse käigus viib Kristiina läbi meditatsioone, mis aitavad sarnast seisundit saavutada, avastada last enda sees ning minetada kaine ja kriitiline ellusuhtumine - nii hakkab inimene märke rohkem tähele panema ja saab Universumi elumängust teadlikult osa.