Üks kolmkümmend aastat vanglas veetnud vang küsis õdeChang
Khongi käest, mida ta saaks teha, et maailma rõõmu ja rahu tuua. „Kõige parem
viis, mida te inimestele enda ümber anda võite, on teie olemise viis. Kui
oskate kogu päeva rahulikult käesolevas hetkes püsida, teadlikuna kõigest, mida
te teete, hakkab teist kiirgama rahu ning see innustab inimesi teie ümber,“
vastas õde. Näiteks kui keegi käitub teiega agressiivselt, siis vaadake teda
lahkuse ja kaastundega ning naeratage, kui te mõistate selle valu, kes teile
kannatusi põhjustab, ning otsustate sel minna lasta, tuleb andestamine
loomulikult.
Kui teis tekib viha, pöörake tähelepanu oma hingamisele.
Teadlikkus aitab viha lahustada.
Kõndides keskendage kogu oma tähelepanu kõndimisele. Saage
teadlikuks igast astutud sammust. Ärge müelge millelegi muule. Seda nimetatakse
teadlikuks kõndimiseks ja se eon imetlusväärselt tulemusrikas. Sellist
kõndimist harjutades hakkate liikuma nõnda, et
iga samm annab teile kindlust, vabadust ja väärikust. Teist saab iseenda
peremees.
Ei ole õnne ilma vabaduseta, vabadust ei ole meile kelelgi
poolt antud, me peame seda ise kasvatama. Istudes, kõndides, süües või töötades
me kasvatame oma vabadust. Vabadusena näen ma vabadust vaevast, vihast ja
meeleheitest.
Apelsini süües võin ma apelsinisöömise meditatsiooniks
muuta. Buddha sõnade järgi on elu võimalik ainult siin ja praeguses hetkes.
Buddha ütles ka, et miski ei jää ellu ilma toiduta. Meie rõõm ei suuda samuti
ilma toiduta ellu jääda. Kui oleme depresiioonis, soovitab Buddha meil
hoolikalt oma depressiooni vaadelda, et
teha kindlaks, millega me seda toidame. Kui olete toiteallika leidnud,
katkestage selle vool.
HINGMISHARJUTUS:
S: ma tean, et higan sisse.
V: ma tean, et hingan välja.
S: sissehingamine on muutunud sügavamaks.
V: väljahngamine on muutunud aeglasemaks.
S: rahunen
V: olen kergenunud
S: naeratan
V: olen vabanenud.
S: olen praeguses hetkes.
V: tunnen, kui imeline on see hetk.
Sisse, välja, sügav, aeglane, rahulik, kergendunud,
naeratan, vabanen, praegune hetk, imeline hetk.
Meie hingamine on sild, mis ühendab meie keha ja meelt.
On aegu, mil rõõm toob teile naeratuse ja on aegu, mil
naeratus annab põhjust lõdvestumiseks, rahunemiseks ja rõõmuks.
Söömine võib olla meditatsioon: olla tänulik Maale ja
Taevale , kes selle kasvatasid, kokale, kes selle valmistas, süüa mõõdukalt ja
vääriliselt, ainult seda, mis on meile kasulik ning selleks, et suudaksime siin
maailmas midgai korda saata!
Kaastunne on parim kaitse. Kaastundlikuna saame tunda
teistega lähedust.
Emotsioonidega toime tulemine: tunded on nagu torm, mis
tuleb, peatub ja lahkub. Tundes emotsiooni heitke pikali, tunnetage oma
alakõhtu, see on nagu tüvi, keskenduge hingamisele ning torm lahtub.
Teadlikkus aitab ka vasana
– harjumuse jõu vastu. Kui praktiseerite teadlikkust, siis saate harjumuse
jõule vastu astuda, ta kohe ära tundes ja talle naeratades, siis ta lahtub.
Küsimus ei ole ajas, kaua mediteerida või harjutada, kui
teete hingamist korralikult ja mõnuga, võite paari hingetõmbe järel end
paremini tunda, see ongi märk, et teete õigesti.
HARJUTUS, kui miski käib teile närvidele: hingamine: sisse
hingates ma olen sellest teadlik, väljahingates ma naeratan sellele (tunnen
kaasa).
Andestamine on mõistmise vili.
Parim viis tuleviku eest hoolitseda on hoolitseda oleviku
eest. Praeguse hetke eest hoolitsemine on parimaid asju, mida saate hea
tuleviku kindlustamiseks teha.
Mediteerimisega ei tohiks kaasneda midagi negatiivset. Kui
tunneme rahule, lõdvetumisele ja rõõmule vastupidiseid tundeid, on midagi
valesti. Teadlikkus on teadlikkus kõigest, sa võid teha kõike, kui oled sellest
teadlik.
Milleks pühendada end ainult õht liiki viljale, kui teile on
kättesaadav kogu inimkonna vaimne pärand?
Kui teis on kaastunne, puutute igal pool kokku kaastundega
ja vastupidi.
Seepärats on väga tähtis valida kanal, milles te olla
tahate.
Thich Nhat Hahn „Olge kõikjal vabad“