„Ma ütlesin, et seal, kus me istume, ei ole neid kingi niikuinii näha. Ta ütles, et ma puhastagu neid Paksu Proua pärast. Ta ei öelnud mulle, kes see Paks Proua on, aga ma puhastasin selle Paksu Proua pärast kingi iga kord, kui ma jälle raadiosse läksin – kõik need aastad. Ta istus päev otsa rõdul ja nottis piitsaga kärbseid, raadio hommikust õhtuni täie võimsusega üürgamas. Asjal oli mõtet. Aga ma ütlen sulle kohutava saladuse – nende hulgas ei ole kedagi, kes ei oleks Seymouri Paks Proua. Kaasa arvatud professor Tupper, sõbrake. Kas sa ei tea, kes see paks Proua tegelikult on? See on ju Kristus ise. Kristus ise, mu sõbrake.“ (Salinger „Zooey“)
***
„Seisin lihaleti ääres ja ootasin kuni mulle paar lambaliha viilakat lõigati. Samas ootas üks noor ema oma väikese tütrega. Tüdrukutirts oli umbes neljaaastane, ja igavuse peletamiseks toetaus ta seljaga vastu klaasvitriini ning vahtis alt üles minu raseerimata nägu. Ma ütlesin, et küllap ta on kõige ilusam väike tüdruk, keda olen kogu päeva jooksul näinud. See läks talle pärale: ta noogutas. Ma ütlesin, et võin kihla vedada, et paljud poisid on ta sõbrad. Vastuseks tuli jälle noogutus. Ma küsisin, mitu sõbrapoissi tal on. Ta tõstis kaks sõrme. „Kaks! hüüatasin ma. „See on hea hulk. Ja mis on nende nimed, mu kullake?“ küsisin ma. Ta vastas oma kileda häälega: „Bobby ja Dorothy“. Aga ma vannun sulle, et mul oli täna õhtupoolikul täiesti edasiantav väike tõenägemus (lambaliha rubriigis), ja nimelt sel hetkel, kui tüdrukuke mulle rääkis, et tema sõbrapoiste nimed on Bobby ja Dorothy. Kunagi ütles mulle Seymour – ja ei kusagil mujal kui ühes linnaliini bussis –, et igasugune religioonistuudium peab meid viima nii kaugele, et me ei näe enam mingit vahet poiste ja tüdrukute, loomade ja kivide, päeva ja öö, kuuma ja külma vahel.“ (Salinger „Zooey“)
***
Kui elad olevikuhetkes, ei ole sul probleeme ega kannatusi, ei ole midagi, mis poleks su sügavaim olemus! Kui ei ole aega, pole ka probleeme. Üks zen koan kõlab nii: "Kui mitte praegu, siis millal?"
***
Suur zenmeister Banzani kuulis turul lihuniku ja kliendi vestlust. "Anna mulle parim lihatükk, mis sul on," ütles klient. Lihunik vastas: "Iga tükk on parim. Mul pole ühtegi tükki, mis poleks parim." Sel hetkel jõudis Banzan valgustumiseni. (E. Tolle "Siin ja praegu")
BUDISMI LUGEMISSOOVITUSI
