"Armastust ei ole võimalik saada seda soovides, sest ta on soovide lõppemine.”
Sri Sri Ravi Shankar
Sa oled mu sisu
ja säsi
ja süsi
(D. Kareva ainetel)
* * *
Su kõhulohku kerra tõmbub kuu
(Merca Rongiluule)
* * *
„Elu, sa sädelev vale,
jälle mu sõrmes su sõrmus.“(Under)
* * *
älle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (H. Talvik)* * *Öelda võib otse ja öelda võib mööda, kuidagimoodi kõike võib öelda, tõde ja valet, vaikselt ja valju - maailmas öeldakse pagana palju. Ent kõige öelduga maailm ei kaota, mõtteid, mis öeldakse ütlemata.* * *Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu. Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede. Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu. Eks ikka lähemale. Aga millele?Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa… see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund. /Doris Kareva/* * *