Sa oled keha. Muidugi oled sa rohkemat kui keha, aga see "rohkem" järgneb hiljem. Kõigepealt oled sa keha. Keha on su põhitõde, seepärast ära ole kunagi keha vastu. Kui oled keha vastu, siis lähed vastamisi Jumalaga. Kui oled oma keha vastu lugupidamatu, siis kaotad sideme tegelikkusega, sest su keha on su ühendus, sild. Sinu keha on su tempel./OSHO/
Osho kirjutab, et kui sa oma maja armastad, siis ju kaunistad seda uue värviga ja ehitad selle ümber aia,milles on lootosetiik - miks sa ei hoia siis oma keha ja ei armasta, see on sinu aed! ("Armastus. Üksindus. Vabadus")
Keha on osa minust, mis teenib mind nii hästi, kui ta saab ja oskab. Tagasi mõeldes tundub, et olen selle imelise masina sees elanud parasiidina. Kasutanud ära, sõimanud, liiga teinud, piinanud... Mis peamine, teda iseensestmõistetavalt võtnud. (---) Kuidas sina reageeriksid, kui inimene, kes peaks sind ülekõige maailmas armastama, ütleb igakord sind nähes, hommikul silmi lahti tehes või söögilauda istudes: “Miks sa oled nii paks/kole/igav?" Miks sa ütled siis nii oma kehale? /alkeemia.ee/
Tantristid said aru, et meil on antud see imeline keha, mis tunneb, näeb, haistab ja said aru, et see on see, mis viib meid vaimsusele, virgumisele! Enamik religioone, õpetusi surub alla keha kui midagi halba…Aga miks me oleme siis loodud kehaliste olenditena? (vt ka S. Meyer "Keha")
Keha on hinge kodu
Mulle meeldib väljend "hingehügieen", mida hiljuti kolleegi käest kuulsin. Vanad emotsioonid peaks vabaks pääsema, aga kui "torud" on umbes, siis keerleb viha, pettumus või kurbus kehas, ummistab energiasüsteemi ja toob lõpuks kaasa füüsilise haiguse. Milline on sinu kujutluse-vannitoa torude olukord? Kas jäägid saavad vabaneda ning keha ja meel puhastuda?
Kui su hing saaks sinuga rääkida, siis mida ta ütleks sulle selle kohta, kuidas ta end su kehas ehk oma kodus tunneb?
HARJUTUS: kujutle oma unistuste maja, remondi-puhasta-kaunista!
Üks kogemus:
/---/Aga kõige rohkem ehmatas see, et mu majas pole üldsegi kööki!! Ja siis taipasin, et mu elus on täpselt samuti! Ma ahmin jooksupealt croissante ja hamburgereid, aga Kadi räägib nautimisest! /---/ Mul hakkas endast kahju. Ma tahan ka elu rahulikult võtta! Tahan, et mul oleks aega iseenda jaoks, et ma ei peaks kõike tegema jooksujalu. Kujutlesin siis oma unistuste kööki – valget ja avarat, suure aknaga. Lauale panin Villeroy & Bochi, lemmikoliivid ja juustukandiku. Kui juba, siis juba! Koristasin ja küürisin oma tube. See oli väga lahe! Lapsepõlv tuli meelde, kui sai pappkarbist nukkudele kodu tehtud.
See lugu pani mind ikka tõsiselt mõtlema, et ma ei võta iseendale üldse aega. Ütlen nüüd endale: "Naudi seda, mis sa teed!" /alkeemia.ee/artiklid/Keha-on-hinge-kodu/